Tootsi elekter

Eesti Energia nimetamine kõige keskkonnasõbralikumaks suurettevõtteks tuletab esimesena meelde koolmeistri, kes ütleb Tootsile, et kui tervet koolitükki teha ei jõua, tee siis vähemalt pool.
Eesti Energia sai tiitli selle eest, et kolme viimase aastaga on ettevõte edukalt vähendanud keskkonnareostust ja teinud suuri kulutusi keskkonnakaitsesse. Enam kui neljast miljardist kroonist räägib ettevõte ametlikult. See on suur summa ja väärib tunnustust. Aga kui lähemalt vaadata, siis see raha kulus uute energiaplokkide ehituseks. Aga neid ehitas firma sellepärast, et vanad olid oma aja ära elanud. Uus tehnoloogia on majanduslikult tõhusam. Et sellega kaasnes ka väiksem kogus süsinikdioksiide ja muid saasteaineid, on tore ja tervitatav.
Aga see neli miljardit oli ennekõike kulutus tootmise jätkamiseks, mitte keskkonnahoidu. Pealegi jäävad heitmekogused endiselt kokkuvõttes pööraselt suureks.
Energiamonopol väidab, et ta pidevalt analüüsib keskkonnamõjusid. Näiteks õige pea valmib põlevkivielektri elutsükli esinduslik sõltumatu ja rahvusvaheline analüüs. See oleks esimene kord, kus avalikkus saaks emotsioonidest vaba hinnangu põlevkivist elektritootmise kõigi mõjude kohta.
Aga sisu poolest on ka see uuring potjomkinlus. Nimelt ei arvesta see kaevandamise mõjusid. Enam kui kaht miljonit kuupmeetrit sulfaatidega reostatud põhjavett, mis igal aastal kaevandamisel üle jääb, selles uuringus ei arvestata.
Põhjus on proosaline. Soome kivisöe elektrijaama eeskujul koostatud metoodika ei arvesta kaevandamise keskkonnamõju elektritootmise hulka. Soomlased kütavad, aga poolakad kaevavad.
Konkursi tulemusi ette valmistanud ametnik ütles, et Eesti Energia on õnn ja õnnetus. Õnn sellepärast, et tagab energeetilise sõltumatuse, õnnetus aga oma hiiglasliku saasteainete koguse pärast.
Paljude arvates on põlevkivist elektritootmine lõplikult ära rikkunud ühe ilusama loodusega Eesti piirkonna. Ükskõik kui kõrge kaevandamistasu ei anna tagasi pöördumatult rikutud loodust.
Eesti Energia nimetamine keskkonnasõbralikumaks ettevõtteks on justkui Tootsi koolitükk. Pool tehtud ja pool tegemata. Kuna me kangesti tahame, et koolitükid oleks ikka tehtud, siis annamegi preemia, lootuses, et ehk kunagi need keskkonnaprobleemid ka lahenevad. Aga ei lahene, ammugi mitte siis, kui neile läbi sõrmede vaatame.
Eesti Energia on kahtlemata tubli ettevõte, kes vajab lisaks headele majandustulemustele ka paremat renomeed avalikkuse silmis. Aga see enne jõule tehtud otsus nüüd küll kellelegi au ei tee.

Teise jõulupüha heietus

Nii siia tuleb nüüd teise jõulupüha heietus, mis põhiliselt koosneb teise jõulupüha heietusest.

Pühi-ühi!

Tere, kõik see pere!